KAPITULU II


                                                        INTRODUSAUN

    1. . Fundu
      Estájiu ka ”formação em contexto de trabalho” (FCT) hanesan komponente ida iha planu kurríkulu-foun ba ensinu tékniku vokasionál. Estájiu mós bele halo ami atu implementa ami nia matenek ne’ebé durante ne’e ami simu husi matenek-na’in sira iha eskola. Iha sorin seluk, hakerek-na’in mós hetan tan esperiénsia ruma, liu husi servisu prátika iha fatin estájiu nu’udar bukae di’ak ida hodi kontinua ba ha’u-nia estudu ba futuru oin mai.    

Ezijénsia mundo ohin loron nian ne’e, sé mak matenek, nia mak la’o ba oin, sé mak la matenek, la’o iha fatin de’it (Markar pasu hela) no bele mós ba fali kotuk, ne’ebé ikus mai sai pedinte esmola ( mendigo/pengemis ).

Buka matenek iha idade foinsa’e, mak sai nu’udar bukae importante ba nia-vida ikus, vida ne’ebé tenke servisu hodi sustenta nia-oan no famíla iha futuru. Sai matenek, moris sei la susar iha loron ikus. Instituisaun públika eh intituisaun privadu, wainhira buka ema atu tama iha sira nia instituisaun, sira sei la buka ema beik, maibé sira sei buka ema ne’ebé matenek hodi lori ema nia instituisaun ne’e ba oin. Matenek katak, ema hatene buat barak. Matenek iha polítika, matenek iha area edukasaun, matenek iha area saúde, matenek iha esperiénsia nomós matenek seluk seluk tan.

Timór iha ona eskola sekundáriu jerál barak, inklui Baukau, hodi halo foinsa’e Timoroan sira, sai matenek, maibé ko’alia kona-ba matenek, la’ós haree de’it ba matenek kuantitativa, maibé presiza liuliu mak matenek iha kualitativa, matenek badaen-espiériensia.

Ohin loron, tempu teknolojía, buat hotu hakerek ho komputadór. Hakerek ho komputadór, ema bele hatene tanba toman ona hakerek ho makina hakerek nian. Problema mak wainhira komputadór aat (moras/virus), no programa oin-oin, ema la hatene. Ema tenke ba tan fali tuir kursu ruma atu hatene maibé ne’e mós hetan sertifikadu de’it. Se foin sa’e ne’e hakarak kontinua tan nia estudu iha ensinu superiór sei la iha dalan. Entaun  atu kontinua nia estudu iha ensinu superiór presiza iha diploma nivel sekundáriu. Atu iha diploma tenke ba eskola. Eskola balun, hanesan eskola sekundariu jerál sira, hanorin ema atu sai matenek iha area jerál de’it, maibé ba area informátika, sira la hatene, tanba la hanorin iha ensinu sekundriuá jerál. Atu hatene teknolojía baze, liu-liu iha area komputadór, presiza tuir eskola téknika informátika ( ETI ) ne’ebé sei hanorin liuliu ba área-komputadór.

 Eskola ne’ebé hanorin matenek kona-bá téknika informátika/komputadór mak ESCOLA TÉCNICA INFORMÁTICA (ETI). Baukau iha ona eskola refere, hodi fó oportunidade ba foinsa’e sira tomak ne’ebé hakarak foti matenek kona-bá informátika.

Hakerek-na’in ne’ebé daudau ne’e tur iha banku Escola Técnica Informática Baucau, hetan ona teoria ruma iha área komputadór durante tinan rua-resin ona, atu tama ba tinan datoluk. Hakerek-na’in rasik aprende ona teoria ruma durante ne’e iha eskola, to’o ona tempu atu implementa ba servisu-prátika iha fatin estájiu. Maske hakerek-na’in konsidera nu’udar ambiente-foun, maibé hakerek-na’in la sente todan ka la’ós buat foun, maske komputadór iha nanis, funsionáriu sira ne’ebé servisu iha ne’ebá, servisu kedas ho komputadór,  nu’udar sira-nia ai-han lorloron.

    1. OBJETIVU
      1. Objetivu Estájiu :
        Objetivu estájiu nian mak hanesan tuir mai ne’e :

  1. Hala’o estájiu atu bele tuir Ezame Nasionál, nu’udar lei Ministériu edukasaun nian ba ensinu tékniku vokasionál ( ETV ) haruka.
  2. Atu tau ba prátika buat ne’ebé aprende iha eskola durante tinan rua-resin.
  3. Atu kumpri kurríkulu kona-ba eskola Téknika vokasionál ne’ebé hateten katak; estudante finalista tenke tuir estájiu durante oras atus lima ( oras 500 ).
  4. Atu manan esperiénsia ruma, oinsá bele fó atendementu ba públiku.




      1. Objetivu hakerek relatóriu :
        Objetivu hakerek relatóriu estájiu nian mak hanesan tuir mai :

  1. Liu husi hakerek relatóriu estájiu nian, hatudu katak estudante finalista hala’o duni ona estájiu no nia bele tuir ona ezame nasionál.
  2. Ho relatóriu estájiu nian hatudu katak; estudante finalista kumpri ona despaxu Ministériál Edukasaun número rejistu 1098 data 07/04/2012 N0 karta  DNESTV N0 78/ME-DNESTV/VI/2012 kona-ba estájiu.
  3. Prepara-an ba futuru ensinu Superiór
  4. Hetan koñesimentu, oinsá hakerek monografia iha ensinu superiór.

    1. Formulasaun problema sira
      Problema ne’ebé hakerek-na’in infrenta durante  hala’o estájiu iha Eletrisidade de Timor-Leste do Município Baucau  ( EDTL ) mak hanesan tuir mai ne’e:

  1. Iha eskola, aprende ona teoria kona-ba informátika. Buat ne’ebé aprende ona iha eskola durante tinan rua-resin, natoon ona atu implementa ba iha fatin estájiu ka seidauk ?
  2. Estudante esatjiáriu aprende ona informátika iha eskola informátika. Buat ne’ebé aprende ona iha eskola, bele ona fó resposta ba nesesidade ohin loron nian iha área komputadór ka seidauk ?
  3. Buat ne’ebé aprende durante tinan rua-resin iha eskola, to’o ona kapasidade atu halo relatóriu estájiu nian ka seidauk ?



    1. Limitasaun problema sira

  1. Iha fatin estájiu, presiza implementa buat ne’ebé hakerek-na’in aprende ona iha eskola,
    hodi nune’e bele deskobre koñesimentu hirak ne’ebé aprende ona, mak bele sai sasukat ida ba hakerek-na’in nia kapasidade.
  2. Eskola Téknika infomátika ( ETI ) mak sai nu’udar baze ba koñesimentu informátika. Atu hatene liu-tán no bele fó resposta ba nesesidade área komputadór, presiza kontinua eskola iha ensinu superiór.
  3. Eskola mós presiza kontinua fó formasaun ba estudante, oinsá halo relatóriu, molok halo lansamentu ba estajiáriu sira ba halo estájiu.          

1.5.  Benifisiu husi estájiu

Nu’udar estudante 12o Ano, ne’ebé hala’o ona estájiu iha instituisaun ”Eletrisidade de Timor-Leste do munisipiu Baucau” (EDTL) sente katak; estájiu ne’e fó duni benefísiu barak, maibé hakerek-na’in temi de’it benifísiu balun mak hanesan tuir mai ne’e :

  1. Aumenta esperiénsia servisu administrasaun iha instituisaun públika.
  2. Iha esperansa boot ba futuru no hili atu sai servidór ba iha instituisaun públika.
  3. Buat ne’ebé aprende ona durante iha fatin estájiu, mak nu’udar esperiénsia di’ak ida ba hakerek-na’in nia futuru, liuliu kona-ba oras tama no sai husi servisu ba funsionáriu públiku nian.  



























KOÑESIMENTU JERAL KONA BA FATIN ESTÁJIU

    1. . Istoria Badak Kona-ba EDTL
      Timor-Leste hanesan nasaun ne’ebé maka foin ukun rasik an, wainhira maioria timor oan deside atu haketak an husi poder Repúblika Indonézia (RI) no hili independénsia liu husi eleisaun ne’ebé justu no demokrátiku iha loron 30 fulan agostu tinan 1999. Depois rezultadu eleisaun fó sai iha loron 4 fulan setembru tinan 1999, hahú ne’e kedas too iha tinan 2002, Organização das Nações Unidas (ONU) foti desizaun liu husi misaun tranjitóriu ne’ebé hanaran United Nation Transmition Administration in East Timor (UNTAET) setór ida ne’ebé responsável ba eletrisidade iha Timór, hodi esplora servisu enerjia elétrika, setór ida ne´e hanaran Departement for International Development (DFIP).
      Departamentu ida ne´e responsável ba servisu no foti desijaun atu prepara saída de’it maka relasiona ho teknika administrasaun iha territóriu Timór laran tomak iha área fornesimentu ba energia elétrika depois nasaun Timór-Lorosa’e hetan independénsia.
      Depois sosiedade Timór-Leste halo restaura ninia independénsia iha loron 20 fulan Maiu tinan 2002, ne’ebé estadu ONU halo tranzisaun no fó poder hotu ba Estadu Repúblika Demokrátika Timor-Leste (RDTL) atu ukun nia nasaun rasik, Estadu Timor-Leste ho nia kapasidade harii empreza públika nasaun nian, ne’ebé hanaran Badan Usaha Milik Negara – BUMN atu akumula rekursu iha prosesu no servisu elétrika iha mundu globalizasaun ida ne’e.
      BUMN hanesan asaun ida ne’ebé hala’o nia knaar iha fornesementu enerjia elétrika, ne’ebé presiza tebes aumenta nia knaar ba fornesementu husi fonte enerjia elétrika to’o iha konsumidór ne’ebé uza ona enerjia elétrika ida ne´e. Iha prosesu fahe enerjia elétrika ba sistema distribuisaun to´o iha liña eletresidade iha komunidade nia leet ne´e, ho forsa ne’ebé boot, natoon (médiu) no ki’ik. Tan ne´e, presiza fiskaliza no taumatan ba valór kualidade forsa ne’ebé fahe ka distribui iha momentu ba kanalizasaun liña eletrika iha teritóriu tomak.
      Asuntu ida nee, realiza hodi tau matan ba valór sira husi kualidade eletrisidade nian, ne’ebé fó nia rezultadu atu mantein nafatin ninia kualidade ne’ebé di’ak, la’ós asuntu ne’ebé fasil. Lala’ok fornesimentu enerjia elétrika ida ne´e presiza tau matan, tanba iha interropsaun ne’ebé sempre akontese iha distribuisaun enerjia elétrika, liu-liu iha kualidade husi eletrisidade nian ne’ebé atu distribui ba konsumidór sira sai obstákulu ka difikuldade. Ezemplu; balun husi obstákulu enerjia nian ne’ebé maka fó impaktu ba kualidade fornesementu enerjia maka obstákulu husi relasaun rejumidu ba rai (ho significado provijorio).
      Impendimentu ida ne’e sempre akontese iha sistema distribuisaun forsa enerjia no impedimentu ida ne´e bele hamosu diminuisaun husi forsa enerjia nian iha tempu ne’ebé mak ki’ik liuhusi sistema distribuisaun nian ka sempre hanaran piska piska husi forsa enerjia. Faktu ida ne,e (piska-piska) akontese iha tempu ne’ebé ho durasaun nebela naruk, maibebele fó impaktu ba funsionamentu materiál elektronika nian ne’ebé sensitivu demais ba iha modelu oioin husi forsa enerjia. Materiál sira ne´e mak hanesan:sasán eletrónika, ezemplu: komputadór, Program Aabele Logic Controler (PLC) no materiál kontroladór sira hanesan relai, kontaktór no sira seluk tan, ne’ebé labele  hala’o servisu ho di’ak tan de’it iha akontesimentu piska husi potensiál eletrisidade ida ne´e.
      Ho mudansa teknolojia ne’ebé maka akontese iha setór hotu-hotu, tantu iha área indústria ki’ik sira, indústria (natoon) média nune’e mós iha indústria boot sira, liu-liu iha evolusaun teknolojia iha setór ka departamentu eletresidade ne’ebé too agora sei enfrenta dezafiu sira ne’ebé akontese, prinsipalmente ezijénsia husi sosiedade iha área rurál sira ne’ebé la asesu ba eletresidade, presiza tebes naroman husi enerjia elétrika.
      Evolusaun husi setór indústria nian presiza tebes husi poténsia ne’ebé di’ak iha área enerjia hodi fó naroman, kuidadu materiál ne’ebé uza, kuidadu no rezerva materiál elétrika sira nian ne’ebé uza atu nune’e bele uza ho tempu ne’ebé naruk ho labele aat lalais. Materiál enerjia elétrika sira ne´e presiza tebes tau matan, hodi uza ho di’ak atu tulun liu husi forsa enerjia elétrika atu nune´e fó naroman no prontu atu uza ba iha setór no lokalidade sira ne’ebé presiza enerjia.



2.2. Vizaun no Misaun

2.2.1. Vizaun

kompaña eletresidade nasaun nian ho nia servisu no dever atu fornese enerjia elétrika ba komunidade tomak iha territóriu Timór, nune´e mós  servisu iha polítika ba iha prosperiedade sosiadade Timor-Leste tomak, hodi aumenta enerjia husi eletrisidade iha tempu independénsia to´o ohin loron ka atualidade.



2.2.2. Misaun

Hanesan fonte enerjia husi enerjia hotu-hotu ne’ebé presiza atu satisfaz nesesidade konsumidór sira nian, instituisaun ida ne´e ho nia funsaun atu prodúz no fasilita servisu balun, mak hanesan: asesu internet, komputadór, membubut, mengergaji, solder no nesesidade fábrika sira nian, liliu fó naroman iha kalan.



2.3. Servisu Eletrisidade iha Munisípiu Baukau

Atu kompleta nesesidade komunidade nian hanesan fatór kliente ida ba iha Eletricidade de Timor-Leste (EDTL) iha instituisaun Município Baucau, iha sesaun ida relata kona-ba prosesu atendimentu ba komunidade ne’ebé sai hanesan kliente ba eletrisidade iha munisípiu ida ne´e.Servisu enerjia elétrika iha Município Baucau iha sesaun sira ne’ebé hala’o nia knaar atu prosesa ho servisu ba nesesidade ne’ebé instituisaun presiza iha momentu halo atendimentu ba komunidade, sira ne´e mak bele haree iha divizaun tuir mai ne´e:



2.3.1. Sesaun Atendimentu

Iha instituisaun Eletricidade de Timor-Leste (EDTL) iha mós sesaun ida ne’ebé responsável ba atendimentu kliente. Sesaun ida hanaran Sesaun Atendimentu ho nia funsaun atu atende problema no difikuldade husi kliente iha munisípiu laran tomak, iha aldeia sira ne’ebé dook husi sidade. Sesaun Atendementu lokaliza ba interropsaun ou inkomoda husi eletrisidade iha komunidade nia leet, maibé sistema servisu husi sesaun ida ne’e sei uza nafatin maneira ou lala’ok ne’ebé rezulta nafatin iha interropsaun husi kliente sira, nune´e  difikulta prosesu halo atendementu ba kliente ne’ebé hakarak hato’o sira nia problema ka krítikasaun.

Haree ba fasilidade no disponibilidade materiál sira ne’ebé maka iha, hatudu katak atendementu ba konsumidor sira ho mínimu tebes, kompara ba ezijénsia husi kliente ba iha departamentu eletrisidade nasaun  ida ne’e, ne’ebé nafatin aumenta. Ho difikuldade ne’ebé hasoru husi Eletricidade de Timor-Leste iha Município Baucau, servisu enerjia elétrika ida ne´e halo atendementu eletrisidade ba iha sosiedade sempre halo servisu ho maneira másimu.

Konsumidór sira sente haksolok no satisfaz tanba hetan ona tulun husu servisu eletrisidade, maibé iha akspektu balun, liu-liu iha prosesu hala’o atendimentu ba kliente sira la iha igualidade ka iha ema balu maka la selu tarrefa eletrisidade nian, nune’e mós iha konsumidór balun mak la sente satisfatóriu iha momentu selu eletrisidade ho valór ne’ebé estabelese husi Estadu Timór.



2.4. Implementasaun ba meteran prepagu

Prepagu (meteran) eletrisidade nian implementa husi Estadu iha tinan 2003. Dezde iha tempu ne’ebá, iha momentu governu transjitóriu husi Organização das Nações Unidas (ONU), lidera husi United Nation Transition Administration in East Timor (UNTAET) fó poder ba Estadu Timór-Leste atu explora rasik servisu eletrisidade iha territóriu laran, inklui mós prosesu atu prodús, distribui no atendimentu ba pagamentu eletrisidade nian.

Ho razaun ida ne´e, hamosu ideia atu implementa meteran eletrisidade nian, tanba iha hahú kedas sosiedade Timór-Leste seidauk hatene atu selu pagamentu eletrisidade. Prinsípiu servisu kona-ba meteran ka prepagu mak wainhira sosa servisu husi enerjia elétrika (pulsa) maka eletrisidade sei lakan, maibé la sosa pulsa mak eletrisidade sei mate  no la fó enerjia ba konsumidór sira iha terrenu.

Servisu prepagu hanesan meiu ida ne’ebé favorável ba Estadu Timór atu regula no kontrola ba fornesimentu enerjia eletríka iha komunidade, nune’e bele hatene kle’an liu lala’ok servisu ida ne´e, bele haree iha pontu sira tuir mai ne´e:

  1. Prepagu (meteran) eletrisidade mak hanesan materiál ida, ho nia obejtivu atu halo medida ba esforsu ou forsa eletricidade nian ne’ebé hala’o servisu bazeia ba sistema eletrónika nian.
  2. Konvensionál etertisidade mak hanesan materiál ida, materiál ho funsaun atu halo medida ba esforsu ou forsa eletrisidade nian ne’ebé servisu bazeia ba sistema eletromagnet ne’ebé uza atu halo medida ba servisu eletrisidade nian

Implementasaun prepagu eletrisidade nian bele define hanesan prosesu operasionál ka estratejia oinsá atu selu propiñas eletrisidade nian liu husi sistema eletrónika (online). Nune´e, pagamentu ba eletrisidade husi konsumidór sira hanesan prosesu ida atu halo atendimentu liu husi sistema produsaun no distribuisaun ba kliente sira ne’ebé mak esforsu ka rezultadu husi eletrisidade (jasa listrik) presiza fó atendimentu di’ak no onestu (sinseru).

Satisfasaun husi klienteba eletrisidade hanesan rezultadu husi atendimentu ne’ebé oferese husi instituisaun Eletricidade de Timor-Leste (EDTL), liu husi koperasaun di’ak. Hanesan iha liña kordenasaun di’ak entre instituisaun ho kliente sira iha fornesimentu enerjia ne’ebé konkreta, ho desizaun ne’ebé di’ak ba komunidade liu husi asaun konkreta ou realidade iha terrenu.

Haree katak argumentasaun no rasiosíniu entre konsumidór no instituisaun ne’ebé oferese eletrisidade, sempre iha relasaun intervál entre informasaun ka dadus sira, tipolojia dadus sira no prolongamentu ba explorasaun dadus sira, liu-liu iha desizaun valór dadus nian (bobot data).

Dadus (data) hanesan realidade ida atu hakerek nofo deseñu konaba asaun ne’ebé acontece, nune mós hanesan uniaun ida ne’ebé realidade. Nia mós konsidera hanesan objetu ida nebe mak sei prosesa ka explora, ne’ebé seidauk iha informsaun barak. Hanesan ne´e presiza atu explora hodi kontinua hala’o prosesu liu husi modelu ida ne’ebé fó rezultadu  kona-ba informasaun ida.



2.5. Pagamentu (Valór) Enerjia Eletrisidade

Wainhira tau prepagu ba kontadór sira iha utilizasaun enerjia elétrika sosiedade sente todan tebes ba tarrefa ne’ebé Estadu tau iha pagamentu ka tarrefa (pulsa) eletrisidade nian. Depois simu poder (liberdade autônomo) husi autoridade ONU nian iha fulan setembru, tinan 2001, regulamentu N. 10/8/2001 inaugura setór eletrisidade ho objetivu atu oferese enerjia elétrika atu fó naroman ba sosiedade Timor oan. Maibé iha mós obrigasaun atu selu tarrefa ne’ebé estabelese husi governu. Bazeia ba konkordánsia husi regulamentu ne’ebé mensiona iha leten, konsumidór idaidak iha obrigasaun atu selu osan ho montante USD 0,25 (dólar amerikanu) wainhira uza enerjia ho nia kuantidade superiór 25 kilowatt/tempu (kw/h), ba kategoria la’ós negósiu (non-bussines).

Valór refere, wainhira avalia, la iha meresimentu, tanba la razoável (justu) atu komunidade tanba valór boot demais. Ho nune´e ba komunidade, sira sente todan husi valór refere ne’ebé determinadu iha leten, ho razaun katak, komunidade nia vida la sufisiente atu selu tarrefa ne’ebé tau iha pagamentu ka tarrefa eletrisidade.Wainhira hala’o inaugurasaun ba dahuluk estasaun enerjia elétrika (Power Station) husi EDTL, ne’ebé inauguradu husi Ir. Virgilio Guterres ne’ebé realiza iha Fundasaun HAK, autoriedade ne´e dehan katak; presu ba pagamentu ratifa (pulsa) eletrisidade nian ne´e aumenta tanba bazeia ba presu mina (solar) ne’ébé aas demais. Maibé aumentu ba presu pre-pagu (pulsa) nian ne´e la ajuda ka suporta sociedade Timoroan ne’ébé karakteriza hanesan kategoria ekonómika minima ka  kbi’it laek  (frágil). Kondisaun ba aumentu presu enerjia ne´e, halo tuir  nia hakarak, aat liu tanba setór ne’ebé responsável ba hakerek kona-ba tau tarrefa ba prepagu nian, ne’ebé halo tuir sira nia hakarak iha momentu ne’ebé hakerek presu enerjia elétrika iha servisu fatin.

Hahalok ne’ebé la halo tuir tarifa ba konsumidór ho maneira loos, ne’e hatudu katak servisu la bazeia ba valór no norma sira ne’ebé estabelese ona husi Estadu, nune´e mós hatudu katak hahalok ne´e la tuir valor sira ne’ebé iha nu’udar umanu.



2.6. Reseita Husi Fornesimentu Eletrisidade

Reseita husi fornesimentu enerjia elétrika ne´e fundamentál no fó valór ne’ebé boot tebes ba nasaun, maibé iha problema iha deslokamentu ba enerjia wainhira reseita ne’ebé tama. Reseita husi eletrisidade presiza aloka ka distribui ho maneira ne’ebé di’ak ho justu atu benefísiu husi reseita ida ne´e bele fó vantajen ba komunidade.



2.7. Probelma no Solusaun ba Aliran Eletrisidade Mate lakan

Tanba saida mak problema eletrisidade ida ne´e seidauk rezolve, mezmu hanesan nesesidade vitál ka importante tebes ne’ebé kontribui tebes ba dezenvolvimentu nasaun nian. Ho problema ida ne´e, bele hatudu katak seidauk iha progresu ba servisu EDTL, no diretamente hatudu katak iha influénsia ba atividade sosiedade nian, nune´e rezulta ka fó valór ne’ebé negativu ba servisu UNTAET/ETTA.

Atu fó atuasaun ba problema hirak ne´e, presiza iha onestidade no koñesimentu ne’ebé kle’an, ekilíbriu no justu wainhira hakerek númeru ba tarrefa ne’ebé komunidade sosa. Maibé ida ne´e garante husi UNTAET/ETTA atu halo konta ka sura lakon, balansu no susesu sira. Norma hotu ne’ebé mak halo presiza bazeia ba kondisaun sosiedade nian. La iha realidade kokretu wainhira hakarak halo komparasaun entre nasaun Timór-Leste no sira seluk, ho finalidade atu fó determina valór ba sosiedade.

Asaun ne’ebé la konkreta wainhira Estadu uza nasaun seluk hanesan pontu atu sukat hodi halo komparasaun ho Timor. Estadu iha responsabilidade atu buka solusaun seluk atu halo ka realiza hodi nune´e disponível eletrisidade, konfere ba realidade populasaun nian.

Iha lian ida dehan katak Estadu UNTAET iha intensaun la inova ka lahafoun ba atendimentu eletrisidade iha Timór Lorosa’e. Tanba ida n’ee la’ós iha konkordánsia atu suporta katak UNTAET la hadi’a eletrisidade. Ho interese katak atendimentu ba enerjia elétrika bele realiza husi instituisaun ka empreza privada. Se wainhira ida ne’e mak realidade, entaun sosiedade no Estadu mak sei lakon (rugi) wainhira servisu enerjia elétrika oferese ba sosiedade.

Eletrisidade hanesan servisu públiku ne’ebé fundamentál ba sosiedade, nune’e mós aumenta reseita ne’ebé boot ba nasaun, wainhira uza nian.

  1. Supermasia (soberanu) Estadu nian ne’ebé iha, hein katak bele fó solusaun ka alternativa lalais ba frakeza no falta sira hotu ne’ebé servisu eletrisidade realiza. Hodi nune´e bele iha konkordánsia ne’ebé lójika kona-ba tarrefa prepagu ne´e, hodi nune´e wahira iha difiikuldade bele rezolve.
  2. Durante Estadu tranzitóriu, Estadu la iha posibilidade másima atu fó solusaun ba problema eletrisidade ne´e. Sira ne´e hotu tanba iha ligasaun entre jeneratór sira aluga de’it. Depois aluga hotu ka uza hotu,  jeneratór sira sei fó fila fali. Nune’e; pasu saída mak Estadu sei halo atu troka jeneratór ida ne’e?  Se karik sosiedade sei selu ho valór ne’ebé aas atu ganti rugi ba jeneratór foun? Kestaun sira ne’e sai hanesan difikuldade atu buka meiu hodi fó solusaun.
  3. Bazeia ba dadus sira ne’ebé públika iha média, relasiona ba fonte fundos (orsamentu) ka bens ne’ebé aloka ba servisu eletrisidade nian ho folin ne’ebé aas tebes. Maibé osan sira ne´e la uza atu sosa jeneratór foun, uza hodi finansia ba projetu empresa privadu sira iha nasaun estranjeiru sira.
  4. Wainhira fundu sira ne´e uza ho di’ak karik, iha posibilidade la mosu problema sira ne’ebé relasiona iha leten, nune´e iha solusaun di’ak ba setór enerjia elétrika. Ho razaun ida ne´e, asaun ne’ebé mak presiza halo, sosa jeradór foun no hadi’a fila fali jeradór antigu ka tuan ne’ebé governu Indonézia husik hela, wainhira sira sai husi Timór, ne’ebé sei di’ak atu hala’o prosesu fahe enerjia. Ideia ne’ebé konsagra iha regulamentu No. 10/8/2001 hanesan meiu ida atu hamate ou taka falta (déficit) ba orsamentu ne’ebé donatór ka doadór sira fó. No rezultadu mak populasaun ne’ebé renda ki’ik demais mós simu konsekuénsia husi rasiosíniu ka desizaun ba servisu eletrisidade ne’ebé mak Estadu halo sala.











Estrutura organizasaun no funsaun Estrutura

  1.  Estrutura organizasaun

                                                                                                           































































B. Funsaun Estruturál





Observasaun:---------------------

 Liña kordenasaun signifika katak funsaun estrutura iha  kordenasaun husi direitór  ba vise direitór,  husi vise direitór  ba xefe Tékniku, husi vise direitór, ba ajente loja no funsionáriu negósiu husi vise direitór ba kondutór, husi xefe Tékniku ba funsionáriu Tékniku no kondutór, no liña refere hanesan liña kordenasaun ba mai.    

Lliña komandu signika katak funsaun estrutura  mak oinsá atu  orienta nia membru sira atu hala’o nia kna’ar  ho responsabilidade no dedikasaun tuir  hierarkia estruturadu.


Tidak ada komentar:

Posting Komentar